Anne Frank "Anne Franki päevik"

Orissaare raamatukogust võetud raamatu esimene lugeja 2003.aastal oli Ling, K. Millegipärast jätsin ma selle siis pooleli, vast ei olnud huvitav, kogu see sõja- ja eneseotsimisejutt oli mulle kindlasti igavavõitu. Seitse aastat hiljem tundub see raamat mulle hämmastavalt traagilise ajapildina otse minevikku. Neli päeva pärast optimistlikku viimast sissekannet võeti Frankid ja van Pelsid kinni ning kõik lõpetasid erinevates koonduslaagrites, kes Auschwitzis, kes Buchenwaldis..

Tähelepanuväärseks pean Iisraeli eurolaulu sõnu:

Nesh’art li rak milim, miklat ben hatslalim
Sfarim mesudarim, uven hachadarim
Nesh’art li rak milim, zer shel man’ulim
Elohim, Nesh’art li rak milim

Sa jätsid mulle vaid sõnad varjude alla,
raamatutesse ja tubadesse
Sa jätsid mulle vaid sõnad ja hulga lukke,
Elohim, sa jätsid mulle vaid sõnad.

Tõepoolest, Jumal jättis juutidele vaid sõnad, raamatud, templid ja nii palju suletud uksi, nii palju muresid. Anne Frank kirjutab 1942.aasta Amsterdamist, enne Tagakotta varjumist:

"Juudid peavad kandma juuditähte; juudid peavad oma jalgrattad ära andma; juudid ei tohi sõita trammiga; juudid ei tohi sõita autoga, isegi mitte eraautoga; juudid tohivad sisseoste teha ainult kella 15.00 kuni 17.00ni; juudid tohivad käia üksnes juudist juuksuri juures; juudid ei tohi kella 20.00st õhtul kuni kella 6.00ni hommikul tänavale minna; juudid ei tohi viibida teatrites, kinodes ega muudes meelelahutusasutustes; juudid ei tohi käia ujulas ega tennise-, hoki- ega muudel spordiväljakutel; juudid ei tohi paadiga sõita; juudid ei toi avalikus kohas sporti teha; juudid ei tohi enam pärast kella kuut õhtul istuda oma aias ega ka tuttavate pool; juudid ei tohi kristlastel külas käia; juudid peavad käima juudi koolides..."

See oli nii palju hullem, kui ma arvasin. Mis toimus samal ajal Saksamaal, võin ma ainult oletada. Seepärast ma küsin: Elohim, miks valisid sa oma rahva nii välja, miks peavad nemad nii kannatama?

Tollal viieteistaastane Anne võtab kokku ka minu religioonifilosoofia:
"Ometi hoiab mistahes religioon- milline nimelt, ei puutu asjasse- inimese õigel teel.See pole hirm Jumala ees, vaid omaenda au ja südametunnistuse kallikspidamine."

Jah, kui mina olin viieteistaastane, unistasin ma vaid staadionil poistega pallikuuri taga istumisest. Samas ei olnud mina ka sõjakeerises...


Just Antifolk It, please...*